III NÄDAL
OSNOVNA ŠOLA MIRANA JARCA
Kokkuleppel OSNOVNA ŠOLA MIRANA JARC iga, osalesin veel esmaspäeval ViCi spordipäeval. Spordipäev oli mõeldud kolmandale lennule. Õpilased valisid omale kolme ala vahel tegevuse. Kes soovis, osales sulgpalli hallis toimuval treeningul (see oli ka kõige populaarsem). Valikus oli ka ronimine spetsiaalsel seinal. Seal oli kõige vähem osalejaid. Ronimine on ka väga tehniline ja raske ala. Kolmas valik oli võimlemine. Trampoliin, võimlemine ja spinningu trenn. Õpilased said valida omale meelepärasema tegevuse ja sedasi tuli päevast veeta kolm tundi koos spordiga. Meelepärase tegevuse pakkumise idee on hajutada õpilasi ning samuti läbi selle neid rohkem suunata liikumisega tegelema. Õpilased tasusid ise osalemise eest. Ülejäänud lennud veetsid oma koolipäeva traditsioonilisemalt, nagu ikka, tundides! Väga tore oli ka ise teha sporti, väga paljud õpilased mängisid sulgpalli väga hästi.
Teisipäeval algas päev tunnivaatlusega. Veendusin, et tunnivaatlused on neil tähtsal kohal. Direktoril on kohustus külastada tunde, neid protokollida jne.
Välja tooks II klassi inglise keele tunni. Tund oli üles ehitud liikumisele, muusikale ja mängudele. Pingis istuti tunni jooksul vaid paar minutit. Veel mõned aastat tagasi algas inglise keele õpe tavaliselt 3.-4. klassist. Nüüd praktiseeritakse seda juba esimesest klassist alates. 1.-2. aastal üldse ei kirjutata, vaid mängitakse, lauldakse jne. Kooli tullakse 6 aastaselt ja esimeses klassis on kaks õpetajat korraga. Põhikool lõpetatakse seega vanuse poolest aasta varem kui meil. Kuna gümnaasium on 4 aastat ja meil 3 aastat, siis keskhariduse omandamiseks on õpilased meie õpilastega ühes vanuses. 1.-2. aastal koolis palju mängitakse ja nö. elatakse kooli sisse.
Tugiteenuste töötajad on neil uued ja noored ning värsket indu täis. Uurides nii tugiteenuste, juhtkonna ja ka eelmises koolis, kuidas toimub õpetajate koostöö, siis kõige pealt ohatakse. On näha, et soovitakse suuremat ja sisulisemat koostööd. Ka siin koolis on võtmeks koostööpäevad, kus iga õpetaja peab leidma paarilise koolist, eesmärgiga teha koos mõni projekt või aktiivõppe päev. See loob eelduse, et ainete põhjal leitakse konkreetsele klassile ühine osa ning seda tuleb ka koos tagasisidestada.
Tugiteenuste roll on lisaks tavapärasele tegevusele viia läbi koolis sotsiaalsete oskuste tunnid. Need on liidetud klassijuhatajatundidega ning tunniplaanis.
Huvitava erinevusena on siin ka vabatahtlike kaasamine õpilaste abistamiseks. Näiteks tudengid ja töötud tulevad heameelega kooli õpetama peale tunde õpilasi, kellel on õppimisega raskusi. See on normaalsus siin ja seda tehakse selleks, et jääda silma ning saada kogemusi. Paraku Sloveenias saab tööle sageli ainult tutvuste kaudu. Koolis juba vabatahtlikult tööd tehes, on võimalus suurem, et sind ka koolis pärast vajatakse. Lisaks on tugiteenuste roll koordineerida ka andekamate õpilaste õppetööd. Lisatunnid ja tegevused on ette nähtud valitud õpilastele ja seda loomingulises kirjutamises, kunstis ja
matemaatikas. Andekamate õpilaste ülesleidmiseks viiakse iga aasta läbi testid. Samas võimaluste osas aastad on erinevad ja kui üks aasta pööratakse rohkem tähelepanu andekatele siis järgmine aasta võib olla on fookuses erivajadustega lapsed. Kolmapäeval lisaks ajaloo tundidele, õpetaja hiilgas hiilgavate teadmistega, kus õpilaste kaasamine oli väga vilets, külastasin Sloveenia ainsat rahvusvahelist munitsipaalkooli DANILE KUMARI RAHVUSVAHELINE KOOL. Koolis õppisid koos nii kohaliku õppekava kui IB õppekava järgi õppivad lapsed. Tegemist oli tõeliselt suure kooliga nende mõistes (900 õpilast). Kool koosnes kolmest hoonest ja tegemist on labürindiga. Kool oli nimele vastavalt rahvusvaheline. Vestlesime motiveerisime ja koostöö teemal. Arutelu oli kõige pikem teemal e-õppele üleminek – millised on arusaamad ja ootused kui koolis toimub kogu õppetöö läbi tehnoloogiaseadmete. Suurimaks erinevuseks oli see (üldiselt me mõistsime, et IKT on üks osa meie elust ja seda tuleb ka koolis rakendada teatud mahus), leiti, et neil oleks võimalus seda seadmete poolest koolis rakendada. Ehk eelarveliselt nad suudaks paari aastaga tagada igale lapse seadme. Arutasime ka koolile omatulu teenimise võimalusi. Pildilt on näha uus jalgpallihall, mille kool ise ehitas lisaks oma kolmele võimlale. Päris täpselt muidugi ei avaldatud kõik saladusi!
Neljapäeval toimus väike väljasöit Ljubljanast ning külastasime http://www.os8talcev.si/
Logatec 14 000 elanikuga külakese kooli. Kuna nn küla lähedal asub pagulaskeskus, õpib selles koolis mitmeid pagulasi. Kuna Sloveenia riigi toetuse mehhanismid väga ei toimi, siis koolid vaatavad suuresti ise, kuidas hakkama saada pagulas temaatikaga. Valdavalt õpitakse hommikul 3 tundi individuaalselt ja pärast koos teistega. Paljud pagulased jõuavad kooli ainult mõneks päevaks ja siis juba liigutakse edasi parimatele jahimaadele. Logatec on ise väga kena linn ja kool samuti on heas korras ning võimalustega. Koolijuht töstis esile, oluline on kooli sisekliima. Kui on töötajatel teada, mida neilt oodatakse siis on ka head eeldused koostööks ning asjade õnnestumiseks. Kui töötaja ei ole oma üleasannete kõrgusel, vallandada teda on väga keeruline. Samuti oli teemaks koolijutide roll riigis ning neil oli heameel, et uue minitriga seoses ning uue koolijuhtide ühenduse esimehega seoses on koostöö paranenud (enne seda ei olnud) ning üksteisega arvestatakse rohkem. Samas koolijuhtide hinnangul probleemiks ministeeriumi töötajate hoiakud. Vastaseis on isegi ministri ja töötajate vahel. Ligemale 2/3 kolijuhte pidid kuuluma ühendusse. Koolijuhtidel õigus otsustada oma lähetuste ja kulutuste üle sellega seoses. Küsima luba kuskilt ei pea, vaid hea tava on kulukamate lähetuste korral sellest teavitada kooli juhatust. Lisaks - koolijuhtidel on siis endiselt 5 aastased töölepingud ja uus hjuht valitakse juhatuse poolt, kus suur roll on lastevanematel.
Neljapäeva õhtul tutvustasi MJ töötajatele oma kooli ja haridust! Kõige rohkem tunti huvi laulupeo ja õpetajate palga kohta!!!
Reedel veetsin päeva OSNOVNA SOLA LIVADAs. Livada on oma olemuselt Ljubljana kõige multikultuursem kool, kus üle 70% õpilastest ei ole rahvuselt sloveenlased. Valdavalt on õpilased pärit teistest Balkanimaadest. Samas õpivad koolis ka õpilased Araabimaadest, Lähis-Idast jne, kes oma on väga erineva varasema haridusliku taustaga. Toodi esile näiteks kahte poissi, kes valdavalt tegelesid alles sloveenia keele õppimisega, kuid oma teadmistelt reaalainetes neile terves koolis võrdväärset õpilast ei ole. Tundides oli lisaks õpetajale ka vabatahtlik, kes tegeles eraldiseisvalt just Türgist saabubud tüdrukutega, kelle vanemad lahkusid riigist seoses riigipöörde katsega. Oma sisult ja ülesehituselt viitab kool juba uksest sisse astudes keskkonnalt mitmekesisusele. Kooli eripäraks on ka see, et direktor on ligemale 20 aastat tagasi Serbiast Sloveeniasse emigreerunud serblane Goran. See on ainulaadne Sloveenias, samas nii mitme kultuurilise seltskonna juhiks sobib ta ideaalselt, kuna on ise üks nende hulgast. Tegemist on ka ainukese kooliga, kuhu riik on suunanud eraldi kaks väga tugevat spetsialisti, kes tegelevad spetsiaalselt pagulaste õpetamisega. Tegemist on väga avatud ning tugevate spetsialtidega, kellest üks on mees (see on läbimõeldud otsus).
Üldjuhul saavutatakse 6 kuni 12 kuuga keeleliselt hea tase, mis lubab jätkata õpinguid koos teiste õpilastega. Õpilased alustavad päeva üldjuhul 8.20, alles hiljuti kooliga liitunud 7.30 - iga päev on esimene tund sloveenia keele tund.
III nädal kokku. Järeldused
1. Sloveenia koolid on multikultuursed olnud kogu taasiseseisvumise perioodil, mis loob vajaduse ja eelduse tolerantsusele ning üksteise mõistmisele.
2. Kooli ja tugiteenuste oluline panus sotsiaalsete oskuste arendamisse (sallivus, kaaslastega arvestamine jne) ja õppima õpetamisse, eraldi ja integreeritud kujul, sellega tegeletakse koolis süsteemselt.
3. Andekate ning motiveeritumatele õpilastele eraldi programmide pakkumine, lisa õppevõimalused.
4. Personalipoliitika on väga jäik ja arusaamatu meie jaoks (ministeeriumi poolt eemalt pealiskaudne juhtimine). Samas on nõudlus õpetaja ametikohtade järele, mis loob positiivse konkurentsi ja prestiiži - motiveerib õpetajaid tegema oma tööd paremini, seejuures ilma eriliste motivatsioonipaketideta.
5. Koostöö algab kooli eesmärkidest ja läbi õppetöö. Ühise eesmärgi täitmiseks ollakse sunnitud tegema omavahel koostööd. Parimaks vormiks on aktiiv- või projektõppe päevad, mis peavad lõppema tagasisidestamise ja analüüsiga kõigi osapoolte jaoks, k.a õpilaste jaoks.
6. Pagulaste õpetamisel tuleb lahti lasta õpitulemustest ja ealistest ootustest. Igapäevaselt tööd tehes, säilib nii koolirööm ja on vähem pingeid ning täitumata ootusi.